Belsen: Meie lugu – BBC2
(Pildi krediit: BBC/Atlantic Productions/David Langham)
Vähesed natside koonduslaagrist Bergen-Belseni ellujäänud jagavad oma lugusid BBC2 ahistavas dokumentaalfilmis Belsen: Meie lugu
Faastast 1943 kuni 1945. aastal , rohkem kui 52 000 inimest, sealhulgas Anne Frank ja tema õde Margot hukkusid natside koondumise tõttu laager Bergen-Belsen, nagu näeme BBC2 dokumentaalfilmis Belsen: Meie lugu.
Algselt arvati, et Belsen on üks 'paremaid' laagreid, kuna massimõrvade läbiviimiseks puudusid gaasikambrid.
Aga ülerahvastatus ja toidupuudus tähendas, et paljud nälgisid surma, samas kui teised surid tüüfusele ja tuberkuloosile või düsenteeria.
Selles ahistavas üksikjuhtumis jagavad ellujäänud oma lugusid ja külastavad kohta uuesti (Briti väed põletasid Belseni 1945. aastal vabastades maani maha).
'Saabusime kargelt külmal talvel ja see oli rahvarohke, haises ja väga ebameeldiv,' meenutab Peter Lantos, kes oli laagrisse jõudes viieaastane.
„Mu emal oli närvivapustus, samal ajal kui mu isa suri nälga kuu aega enne Belseni vabastamist.
'Ta võib olla ühes ühishauas, ma ei tea.'
'See oli nagu midagi põrgust,' ütleb Halb hõim (ülemisel pildil), kes oli saabudes 14-aastane.
'Ma mäletan siiani seda lõhna, mis oli kohutav.
„See ei olnud ainult inimese väljaheidete lõhn; see oli kehadest, põlemisest, kõigest segamini.
Mala ja Peter külastavad uuesti Belseni saiti Belsenis: Meie lugu BBC2-s
Rohkem kui 70 aastat hiljem naasevad Mala ja Peter mõlemad Belsenisse, kus rohtukasvanud heinamaad varjavad praegu massilisi matmispaiku.
'Tagasi pole lihtne tulla,' ütleb Mala.
'See on endiselt emotsionaalselt väga reaalne, kuid see on oluline, sest ohvreid ei tohiks kunagi unustada.'
Täielikud loendid leiate meie telekavast .
TV Timesi hinnang: *****
